Ütleb, et katvad seadused kehtivad küll kõikjal, ent need pole mitte nii, et konkreetsele põhjusele järgneb alati konkreetne tagajärg. Pigem näitab kahe asja vahel seoseid konkreetses olukorras. Ei saa nii jäigalt võtta näiteks, et kui juhtub mingi asi, n. vesi jääütub, siis ALATI radikas puruneb. Radika purunemisel pole tegelikult universaalseid seadusi, need võivad puruneda eri põhjustel. Universaalseadused on lioodusseadused, mis konkreetse ajaloolise juhuga otseselt ei seostu. Ent samas tuleb neid muidugi alati arvestada, sest muidu oleks ajalooline seletus lihtsalt ebareaalne. Seaduspärasid ajaloos otseselt ära kasutada on ilmselt aga väga raske. Pigem tõenäosused ja seletusvisandid, nagu ka teised, sh Hempel on osutanud. Dray "puhas narratiiv" peab tegelikult ka üldseaduspärasid järgima, sest muidu oleks tal võimatu midagi seletada (teeb teksti algul selgeks: katvad seadused loodi vastukaaluks 20. s alguse arusaamale, et ajalugu on täiesti unikaalne asi, kui aga täiesti unikaalne, siis puudub absoluutselt alus seda kuidagi hinnata või teiste sündmustega võrrelda).